Tatar on gluteenivaba – seega sobib see neile, kes on gluteeni tundlikud. Tatras on palju proteiini, antioksüdante ja tärklist.
Superfood
Astelpaju marjad – vitamiinide allikas
Astelpaju kasvab looduses kivistel mererandadel. See talub soolast vett paremini kui muud taimed. Seal kus astelpajusid kasvab palju lähestikku, tekib okkaline dzungel, millest läbi minna on peaaegu võimatu. Astelpaju marjad sisaldavad rohkelt C-vitamiini. Neis on ka palju B-vitamiini ning A, K, ja E -vitamiine. Neil on tugev hapu maitse, nii et smoothiedesse tuleb lisada midagi […]
Rabamurakas
Rabamurakad on astelpaju marjade järel järgmisel kohal C-vitamiini sisalduse poolest. Nendes on 3-4 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinides. Rabamurakas on ka rohkelt foolhapet ja mineraalaineid. Murakates on ka suhkruid ja sidrunhapet. Rabamurakas kasvab, nagu nimigi ütleb, soistel märgadel aladel. Parimatel aastatel on marjade saagikus väga hea, korvid või ämbrid täituvad kiiresti. Marju on mõistlik korjata […]
Punane sõstar
Punase sõstra punane värvaine on tuntud antioksüdant, mis hoiab immuunsuse korras. Samuti aitab punaste sõstarde söömine südame- ja veresoonkonna haiguste vastu ning vähkkasvajate ja hallkae ehk uuema nimetusega läätsekae vastu. Punased sõstrad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid – 100 grammis marjades on 4,30 grammi, mida on rohkem kui nii mõneski köögiviljas. Kiudained hoiavad soolestiku töö korras. […]
Vaarikas – väärtuslik mari
Vaarikaid on nagu maasikaidki nii metsikuid metsvaarikaid kui ka aedvaarikaid. Metsvaarikatel on tugevam lõhn. Niisketel kasvukohtadel kasvavad marjad suuremateks. Vaarikate puhul on oluline need puhastada vaarikaussidest ennem kui hakkad maiustama! Levita marjad näiteks suurele taldrikule ja liiguta seda taldrikut. Ussidele see keerutamine ei meeldi ja nad tulevad välja 🙂 Vaarikates on palju vitamiine ja mineraale: […]
Maasikas – uskumatult palju rauda!
Mis oleks eestimaa suvi ilma maasikateta? Miksi ei võida otse peenramaalt nopitud päikesesooja maasika lõhna! Magus maasikas ei vaja midagi lisaks, aga kui juhtub olema natuke hapukam mari, siis parim kaaslane maasikale on vahtrasiirup. Maasikas on mahlane ja magus ning see annab vähe kaloreid. 100 grammis maasikates on vaid 38 kalorit. Maasikad sisaldavad rohkesti vitamiine […]
Mustsõstar – maitsev tervisetooja
Mustsõstra kasulikkusest tervisele on teatud juba kaua aega. Mäletan omastki lapsepõlvest kuidas ema jootis kuuma mustsõstrajooki kui haige olin. Marja toime on higistama ajav ja immuunsüsteemi tugevdav. Mustsõstrad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale: Mustsõstras on rohkesti C- vitamiini (181 milligrammi 100 grammi marjade kohta) ja veel on marjades P, B, E ja A vitamiine. Mineraalidest […]
Karusmari ehk tikker
Karusmari ehk põhjamaade viinamari on hea mahla mari. Magusaks teeb marja glükoos, ja fruktoos, vähesel määral ka sahharoos. Marjades on veel orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid ja kiudaineid (kuni 5 %). Karusmarjad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale: Karusmarjas on rohkelt kaaliumi (176 milligrammi 100 grammi kohta) ja üsna palju K -vitamiini. Lisaks on A, B, C […]
Pohl – üks kõrgema ORAC väärtusega marjadest maakeral
Harilik pohl ehk palukas on mitmeaastane kääbuspõõsas. Pohlad on eestlasele vanad tuttavad marjad. Mäletan lapsepõlvest kuidas külmkapis oli ikka pudelisse vette pandud pohlad, mida sealt lihtsalt süüa sai või salatisse lisati. Samuti tehti selajal pohlamoosi ja õuna-pohlamoosi. Pohlamoos oli tavaliselt lihatoitude ja verivorstide kaaslane 😛 Aga leidis tee ka pudru peale või moosisaiale. Tänapäeval lisatakse […]
Mustikas – põhjamaa supermari
Uurimused on tõestanud, et mustikas on üks maailma tervislikumate marjade hulgast. Võib öelda, et superfood ehk siis kõrge väärtusega mari. Kõrge väärtuse annab mustikale just selle tumesinine värvaine, mis on väga tugev ja aktiivne antioksüdant. Mustikad sisaldavad rohkesti vitamiine ja mineraale: C – vitamiini, mille sisaldus on eriti kõrge- 44,0 mg 100 grammi kohta. B […]